Vedelkütuse kasutatavus

Praktiliseks kasutamiseks peab mingi vedelkütus vastama kasutatavuse nõuetele. Ilmselgelt on nn kasutatavus tihedalt seotud kasutamise ja kasutuskeskkonnaga ning üldist kasutatavuse nõuet ei ole.
1. Madala temperatuuri jõudlus ja voolavus
Kütuse külmumispunkt on väga oluline näitaja. See mõjutab otseselt lennukipetrooleumi tootmiskiirust tonni toornafta kohta.
2. Kütuse termiline stabiilsus
Soojusstabiilsus jaguneb staatiliseks termiliseks stabiilsuseks ja dünaamiliseks termiliseks stabiilsuseks. Kütuse termilise oksüdatsiooni stabiilsus staatilistes tingimustes metallmahutis on staatiline termiline stabiilsus ja mida vähem tekib pärast õliproovi kuumutamist setet, seda parem on selle termiline stabiilsus. Dünaamiline termiline stabiilsus viitab lennukikütuse termilisele stabiilsusele voolavates tingimustes. See simuleerib kütuse kuumenemistingimusi mootori määrdeõli soojusvaheti pinnal (või järelpõleti kütuse peatorus) ja uurib toru seina setete värvust ja seda hinnatakse filtrielemendi rõhulanguse järgi.
3. Metalli korrosioon
Metalli korrosiooni põhjuseks on kütuses sisalduv väävel ja sulfiidid. Kuna vask ja hõbe on aktiivsete ainete korrosiooni suhtes tundlikumad, on spetsifikatsioonides ette nähtud vase ja hõbeda test.
4. Ühilduvus kummiga
Reaktiivkütuse erosioon kummile ja värvile kahjustab kütusesüsteemi.
5. Kütuse puhtus
Kütusesüsteemis on palju täppisosi, mis on väga tundlikud lennukipetrooleumi lisandite suhtes. Seetõttu kehtivad kütusele ranged nõuded puhtusele ladustamisel, transportimisel ja kasutamisel. See peab olema värvitu ja valge, ilma mehaaniliste lisanditeta, vaba vee ja heljumita. Lisaks saastavad kütteõli ladustamise ajal bakterid ja mikroorganismid ning mikroorganismid koonduvad paagi põhjas olevale õli-vee liidesele. Seetõttu on õlipaaki kogunenud vee ja sademete regulaarne ja õigeaegne eemaldamine oluline meede kütuse mikroorganismide saastumise kontrollimiseks.